Eve Hermat käis ilmselt ainsa eestlasena Ameerikas kaemas, kuidas elavad meilgi populaarse telesarja „Väike maja preerias“ tegelased. Sari tähistas suurejoonelise festivaliga oma 50 aasta juubelit. Muu hulgas tähendas see silmast silma kohtumisi sarjas kaasa teinud näitlejatega ning võimalust seista...
Pühapäeval toimus Viljandimaal Vissuvere külas Veski talus käsitöö ja vanavarapäev. Tõmbenumbriks olid vanaaegsed jalgrattad ja Ladad.
Eesti Teatri Agentuuri andmebaas ütleb, et saabuval suvel on me teatriilmas tulekul 48 esietendust: juunis 22, juulis 16 ja augustis senistel andmetel 10. Tegelikult tuleb uuslavastusi ilmselt rohkemgi. Mida siis ikkagi vaadata tasub? Pakun oma esialgse, kahtlemata subjektiivse valiku.
Näitleja Grete Jürgensoni teatritee on täis kukerpalle, viimane neist kolimine Rakvere Teatrist Tartu Uude Teatrisse. Ta on muu hulgas jõudnud mängida ka Paide Teatris, Saueaugu Teatritalus ning näiteks seriaalis „Õnne 13“.
Jaan Tammsalu autorisaates on külas Leelo Tungal, kellega tuleb juttu tema loomingust, sellest, kuidas sünnivad luuletused, mis inspireerivad heliloojaid, kuid ka sellest, kuidas täiskasvanuna vaadata tagasi lapsepõlves kogetud rasketele aegadele, nii et eluga saaks minevikku kinni jäämata edasi min...
Kuigi paberite järgi likvideeriti Põlva spordihoone 2001. aastal ning seda juhtinud Anne Vasarik vabastati töölt, on maja võtmed endiselt tema taskus. Naine on juba üle poole sajandi hoidnud hoonet ja sealset tiiru, kus oma oskusi lihvinud kõik meie laskespordi tipud ning kus praegugi proovib aeg-aj...
Paljudele meeldib võililleväli väga. Ühed koguvad neilt õitelt nektarit ja õietolmu tarusse või pessa viimiseks, teised käivad lihtsalt söömas, aga kolmandad lausa vitsutavad, et ruttu suureks saada. Kes nad on?
Ajakirjanik Margit Kilumets läks oma 60. sünnipäeval põnevale reisile. Kuhu – seda ta ette ei teadnud.
Tähelepanu! On tabatud eestlase sügavaim olemus: armastus ei vaja sõnu. Või vajab?
Eesti Rahva Muuseum Tartus täitus nädala eest tuhandete väärikate härrade-prouadega. Peeti maha Maalehe juba traditsiooniks kujunenud eakate festival. Ikka koos tantsu-laulu, uute kohtumiste ja kogutud tarkustega. „Jumal tänatud, et Maaleht on veel jalgel,“ võttis üks külalistest peo kokku.
Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse – Eerik Kumari nimelise preemia – pälvis tänavu looduskaitsjatest paar Kaja ja Aleksei Lotman.
Kevadtormi lahingute esimese päeva lõuna paiku jäi Mulgimaal Hallistel Nurme tänava kortermaja elanikel muruniitmine pooleli, kui Uue-Kariste poolt kerkis suur tolmupilv ja kostis valju mürinat.
Maalehe seekordne Germaloga ette võetud Türgi ringreis läheb mitmes mõttes ajalukku: kunagi varem pole meie piknikule ilmunud metssiga, külastatud antiiklinnade vahel tegutsevat mahefarmi ega pildistatud nii suurel hulgal kohalikke loomi.
Sellest ilmselt ei piisanud, et Rapla on nimekate teatriinimeste kasvukoht, nüüd on Raplast saanud teatrilinn. Väikelinna teatri kolmas tulemine tükiga „Salasõna vanavara“ tõestas seda.
Kellele kuuluvad need öised hääled? Vihjeks, et üht häält teeb tegelane, kelle kohta vanarahvas ütles jämme jurak.
Eestis tuleb täielik päikesevarjutus rohkem kui saja aasta pärast. Seega, kes tahab selle suurejoonelise loodusime oma silmaga ära näha, peab ette võtma lühema või pikema reisi.
Dimitri Demjanov käis Kihnu saarel räimetoite maitsmas. Kiitis kõvasti. Kodukohviku Muiatõs Vasta kordumatut atmosfääri hindas lausa Michelini tärnide vääriliseks.
Evald Aavik (1941–2024). 2016. aastal olen temast kirjutanud nõnda.
Kes armastab teatris käia, teab hästi, et Eestis on üks teater, kus kogemus publikuteenindajatega on elamus omaette. Draamateatri publikuteenindajad on säravad daamid, kes teevad tuju heaks juba siis, kui skaneerivad su pileti, ja veel paremaks siis, kui saadavad su saali.
Kuigi väike mure on kasvuhoonesse jäänud taimede pärast, naudib Maalehe reisi võitnud Marju koos kaasaga Türgit täiel rinnal. Eriti muljetavaldav on tema arvates reisiseltskond.
Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Lõppenud on Maalehe ja Germalo reis Türki. Reisisellid on löönud kõhutantsu, kohtunud metssigadega, sõitnud kuumaõhupallidega, imetelenud lugematuid varemeid, mošeesid ja paleesid ning end hamamis puhtaks pesnud. Nüüd on kõik koju jõudnud ja meeles mõlguvad juba uued seiklused.
Türgi tänavatel on näha palju kasse ja koeri. Mõtlesin, et pildistan nad kõik üles, aga Maalehe reisi keskpaiku sai jaks otsa. Sest neid on tõesti väga palju.
Tormilise minevikuga Asso Kommeril on uus amet: ta korraldab ellujäämiskursusi. Nende järele on tekkinud nõudlus, sest inimesed tahavad õppida, kuidas toidupoes käimata, kraanivee ja elektrita ning võib-olla isegi metsa pagenuna hakkama saada.
„Kas paduvihm Pärsia lahe äärses kõrbes on erakordne ilmanähtus?“ küsis üks huviline, kui Dubaid tabas paari nädala eest suur uputus.
Vale puha, et Võrumaa on vaene ja Rõuge vald kidub! Seltsielu mootorvedur Malle Vissel ja Kangsti kogukond tõestavad, et lahke lauluhääle ja hääde mõtete toel lendavad toimetused kõrgelt kui kevadlõokesed.
Maalehe Türgi reis on jõudnud lehe ilmudes poole peale. Reisisellid on rõõmsad, saadavad kodustele tervisi ja paluvad lisada, et selle väikese looga nüüd küll kuigi palju ära ei jõua öelda.
See talu on unikaalne vast isegi maailma mastaabis, Türgis aga kindlasti. 200 hektaril kasvatatakse peaaegu et kõike, mida üks põllumees üldse kasvatada saab – kanaarilindudest oliivideni.
Karulaugu ümber on kujunenud suur kevadine moehullus, kohati suisa massipsühhoos. Teen ettepaneku jätta karulauk sel kevadel rahule ja proovida muud söödavat, mida praegu loodusest leida võib.
