Kevadtormi lahingute esimese päeva lõuna paiku jäi Mulgimaal Hallistel Nurme tänava kortermaja elanikel muruniitmine pooleli, kui Uue-Kariste poolt kerkis suur tolmupilv ja kostis valju mürinat.
Maalehe seekordne Germaloga ette võetud Türgi ringreis läheb mitmes mõttes ajalukku: kunagi varem pole meie piknikule ilmunud metssiga, külastatud antiiklinnade vahel tegutsevat mahefarmi ega pildistatud nii suurel hulgal kohalikke loomi.
Kultuuripealinna Tartu dokumentaalfilmide programmis „Ellujäämise kunstid“ on valminud kaheksa lühifilmi, mis mõeldud tabama Lõuna-Eesti eripära. Filme näidatakse kogumikuna „Metsik lõuna“.
Kirjanik ja tõlkija Maarja Kangro valiti hiljaaegu Eesti Kirjanike Liidu juhiks. Ta on esimene naine ses ametis ja ütleb, et praegu tekitavad uued võimalused hasarti. Rakvere teater valmistub just samal ajal tooma lavale Kangro väga isiklikku lugu naiseks olemisest – kunstlikust viljastamisest.
Emad on Eesti filmides värvikad. Kindlasti üksjagu koloriitsemad ja äärmuslikumad kui pärisemad. Ja neil on, mida öelda... Tuletame eredamaid ütlemisi meelde. Kui vaja, võtame muigega.
Dimitri Demjanov käis Kihnu saarel räimetoite maitsmas. Kiitis kõvasti. Kodukohviku Muiatõs Vasta kordumatut atmosfääri hindas lausa Michelini tärnide vääriliseks.
Evald Aavik (1941–2024). 2016. aastal olen temast kirjutanud nõnda.
Kes armastab teatris käia, teab hästi, et Eestis on üks teater, kus kogemus publikuteenindajatega on elamus omaette. Draamateatri publikuteenindajad on säravad daamid, kes teevad tuju heaks juba siis, kui skaneerivad su pileti, ja veel paremaks siis, kui saadavad su saali.
Kuigi väike mure on kasvuhoonesse jäänud taimede pärast, naudib Maalehe reisi võitnud Marju koos kaasaga Türgit täiel rinnal. Eriti muljetavaldav on tema arvates reisiseltskond.
Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Parodist Pille Pürg on enam kui 30 aasta jooksul esinenud täielikus luksuses, armsates rahvamajades, andnud välietendusi lausvihma ja meeletu kuumusega, mänginud garaažides, lautades ja jumal teab veel kus. On olnud esinemisi, mis absurdsete seikade tõttu kauaks mällu tembeldatud.
„Vaimuelu“ taskuhäälingus on Jaan Tammsalu külaliseks vaimulik ja hingehoidja Annika Laats. „On vast parem, kui sa ise üles tunnistad, kuidas sa selleni jõudsid, kus praegu oled“ ärgitab Tammsalu Annika Laatsi rääkima.
Tänavusel Veneetsia biennaalil nähtu paneb küsima, miks tundub meile sündsusetu mõte lähetada sellele maailma kunstielu suursündmusele näiteks skulptor Tauno Kangro.
„Kas paduvihm Pärsia lahe äärses kõrbes on erakordne ilmanähtus?“ küsis üks huviline, kui Dubaid tabas paari nädala eest suur uputus.
Vale puha, et Võrumaa on vaene ja Rõuge vald kidub! Seltsielu mootorvedur Malle Vissel ja Kangsti kogukond tõestavad, et lahke lauluhääle ja hääde mõtete toel lendavad toimetused kõrgelt kui kevadlõokesed.
Maalehe Türgi reis on jõudnud lehe ilmudes poole peale. Reisisellid on rõõmsad, saadavad kodustele tervisi ja paluvad lisada, et selle väikese looga nüüd küll kuigi palju ära ei jõua öelda.
See talu on unikaalne vast isegi maailma mastaabis, Türgis aga kindlasti. 200 hektaril kasvatatakse peaaegu et kõike, mida üks põllumees üldse kasvatada saab – kanaarilindudest oliivideni.
Karulaugu ümber on kujunenud suur kevadine moehullus, kohati suisa massipsühhoos. Teen ettepaneku jätta karulauk sel kevadel rahule ja proovida muud söödavat, mida praegu loodusest leida võib.
Kuigi nädala lõpus kostitab meid madalrõhkkond veidi külmemate ilmadega, ei saa enam salata: kevad on käes!
Raplamaal Järvakandi mõisa küünis pidasid nõiad suurt volbrilaata ja edendasid kohalikku elu. Mees, kes puulusikaid müüs, ütles otse, mis ta minister Võrklaeva automaksust arvab.
„Päriselt?“ See oli Maalehe reisisellide esimene reaktsioon, kui märgati lähenevat noort metsanotsut. Järgmiseks haarasid kõik kaamerad.
Kapadookia on kuulus ja Kapadookia vaatamine hommikul õhupallidelt on iga aastaga muutunud samuti üha kuulsamaks. Ent nagu iga asjaga elus, peab siingi pisut vedama.
Kevadise heitliku ilma kohta leiab meie rahvapärimusest põneva viite: „Kui piale jüripäeva seisis viil kaua külm, siis öeldi: käokülm või käovilu.“ Üllatav, aga selle ütlemise juured võivad ulatuda merede taha Iirimaale.
Värske eluloofilm lauljanna Amy Winehouse’ist „Back to Black: Amy lugu“ kardab oma peategelase deemonitega pimedusse kaasa minna.
Arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi (95) lugudest saaks kokku kriminaalse põneviku, peaosalisteks nõukogude oludes tegutsev muinsuskaitsja ja valvas julgeolekumees. „Me taastasime ju endist Eestit!“ räägib Tomps. „Seepärast olimegi Vene võimule pinnuks silmas.“
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
